Teatud põhjustel tundsime me vajadust, et me ei taha olla enam üürilised. Me tahame elada oma kodus, olla ise enda peremehed. Kui ka pank meile ei ei öelnud siis hakkasimegi otsima oma pesa. Olime endale kindlaks teinud, et me ei otsi tipp-topp korras korterit, kuna nagunii hakkame seda üks hetk ümber sättima enda järgi. Meie eesmärgiks oli et korter on selline, kuhu saab kohe sisse kolida, vannituba ja köök on korras. Kui ma tollel hetkel meie praegusesse kodusse sisse astusin, siis ma tundsin end justkui kodus. Kõik oli mõnus, paigas, miski ei häirinud. Hea oli olla. Edasi läks kõik väga ladusalt. Kõik jooksis kiiresti paika, takistusi ei olnud ja see andis mulle juurde teadmist, et järelikult ongi ikkagi see just meie kodu. Ja nüüd me siin siis elame neljakesi- meie ja meie kaks kassi. Peame plaane, unistame. Tihti kondame mööda ehituspoode, kuid veel ei osta. Kibeleme, kuid võtame seda siiski tasa ja targu. Siit algab meie teekond ehitusmaailmas.
